Vanasõiduki numbrimärk

Esimest korda anti vanasõidukile eriline numbrimärk Eesti NSV Ühing “Autom” Klubi Unic esimehe Valeri Kirss 01.07.1980 käskkirjaga nr 3.

Sõidukeid oli 10, nende hulgas ka mõned jalgrattad ja mootorrattad:
M-001 – kolmerattaline käsiratas, 1880, Peet Aser
M-002 – mootorratas Terrot, 1934, Aare Ormus
M-003 – jalgratas, 1860, Valeri Kirss
M-004 – mootorratas AJS, 1939, Arvo Rand
M-005 – mootorratas Harley-Davidson, 1922-26, Harald Talmar
 
1987. aastani anti klubi Unic mootorratta numbrimärk ühtekokku 44 sõidukile (lisaks mootorratastele oli veel jalgrattaid, tõldasid ja isegi kolmerattaline veoauto Tempo).
 
2001. aastal hakati välja andma unikaalse sõiduki  registreerimismärki. Unikaalse sõiduki sertifikaat nr 1 ja registreerimismärk K001 anti välja Fredi Lepp´a 1942. aastal valmistatud mootorrattale Zündapp KS-750. Akt kannab kuupäeva 30.08.2001. Unikaalsete sõidukite sertifikaate anti järgneva viie aasta jooksul välja ühtekokku 13 mootorrattale.
 
2007. aastast hakati väljastama vanasõidukiks tunnustamise akte ning registreerima vanasõidukeid. Esimene mootorratta vanasõiduks tunnustamise akt nr 28 (numeratsioon oli sertifikaatide sama ehk tegemist on kolmanda sõidukiga, mis sai vanasõidukks tunnustatud) ning registreerimismärk M011 väljastati 02.08.2007 Vello Närep´i 1961. aastal valmistatud mootorrattale KMZ K-750V.
 
Vanasõidukiks tunnustamise akt on väljastatud mootorratastele järgmiselt:
 
2007 2    
2008 11    
2009 4    
2010 17    
2011 10    
2012 21    
2013 15    
2014 18    
2015 32    
2016 31    
2017 28    
2018 28    
2019 32    
2020 42    

31.12.2020 seisuga on vanasõidukina tunnustatud ühtekokku 291 unikaalset mootorratast. Kuna vanasõidukiks tunnustamise akt kehtib 12 aastat, siis on 5 vanamootorratast saanud vanasõidukina tunnustamise juba korduvalt.

Loe lisaks: https://www.accelerista.com/soiduauto/vanaauto/must-number-arvelevotmine/