Esimene tähesõit Eestis. 

 Postimees (1886-1944), nr. 161, 18 juuni 1931

Eestis on aastast aastasse kasvanud huvi mootorrattaspordi vastu.

Eriti tõusnud on mootorrataste arv viimase paari aasta jooksul. Mootorspordi propageerimiseks korraldab Eesti Mootorratta klubi 22., 23. ja 24. juunil s.a. tähesõidu finishiga Narva-Jõesuus.

Tähesõidust osavõtt on võimalik kõigil mootorrattassõitjatel, kes masinat isiklikeks tarveteks kasutavad. Välismail väga levinud ja harrastatud tähesõitu korraldatakse meil esmakordselt, sellep. ei oleks huvitusteta selle korralduse põhijoontega lühidalt tuttvuda. Tähesõidu põhialuseks  on osatvõtjate vaba valik võiststluskorraldaja poolt määratud startimispunktidest. Finish on kõigil ühine. Sõit ise toimub kindlate marschruutide järele kontrollpunktist kontrollpunktini, kusjuures sõitjale (vastavalt masina võimetele) on sõidukiirus ette määratud. Eeloleval tähesõidul on stardipunktideks ettenähtud: Rakvere, Tartu, Viljandi, Tallinna, Võru, Valga, .Pärnu, Haapsalu. Finish on Narva-JõesuuS. Tähesõidust osatvõtjad masinad jaotatakse mootori võime järgselt klassidesse, ning võidupunktide aluseks on võetud järgmised keskmised kiirused, milledest kinnipidamine on tingimata vajaline: 1. kl. soolomasinad alla 350 ccm – 25 km tunnil; 2. kl. soolomasinad üle 350 ccm – 30 km tunnis. 3. kl. küljevankriga masinad alla 750 ccm – 30 km tunnis. 4. küljevankriga masinad üle 750 ccm – 35 km tunnis. Punktide arvu mõjutab ainult valitud marsruudi pikkus ja äärmiselt korrapärane sõit, liig aeglane ehk liig kiire sõit vähendab punktide arvu. Näiteks: marschruudi puhul Rakverest Narva-Jõesuhu on 122 km, ning annab maksim. punkte 13, s. o. sõiduaeg 2. kl. sõitjale on täpselt 4 tundi 4 minutit. Kui aga sõitja jõuad finishi 3 tunni 45 minutiga, oli tema keskmine tunnikiirus 32,6 km, seega suurem nöuetawast arvust 30 ja sõitja kaotab 5 punkti (iga poolekilomeetrilise  kiirusevahe pealt 1 punkt). ning omab lõpulikult 13 punkti asemel ainult 8.

Eeloleva tähesõidu kõige pikema marschruudi pikkus on 505 km (Tallinn-Pärnu-Viljandi-Tartu-Mustvee-Narva-Jõesuu).  Tähesõit ei ole siis mitte tavaline võiduajamine, jooks kiirusele,  vaid see nõuab hästi distsiplineeritud sõitjaid, kes oma masinat hästi valitseda suudatvad, et nõutud tingimusi täpselt täita.

Huvi eeloleva meie esimese tähesõidu vastu on suur, ning see ähvardab kujuneda osavõtjate poolest õige rohkearvuliseks. Soomest tuleb kümmekond võistlejat, lätlased on ka lubanud tulla ja ega meie sportlased just viimaste kohtadega ei lepi. Kuuldavasti on Tartust mitmed parimad mootorsportlased ennast juba registreerinud. Tuleb ainult loota, et taevataat tähesõitjatele head ilma annaks! 

https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1931/06/18/17

Tähesõit muutub raskeks

Kaja, nr. 144, 24 juuni 1931 tr. 1

Esmaspäeval alganud mootorrataste tähesõit Narva-Jõesuhu kujunes vihmase ja tuulise ilma tõttu tubliks tuleprooviks meie mootorrattasõitjaile. Stardipunktis Tallinnas arenes asi libedalt, kuni oli tegemist Eesti sõitjatega. Osavõtjad soomlased aga ei saabunud kohale õigel ajal ja neid tuli tublisti oodata. Nad pidid jõudma Tallinna kell 12 erimootorlaeval, kuid saabusid alles kella 3 paiku „Suomiga”. Peale normaliteetide sooritamist sadamas jõuti stardipunkti kella 4-ks. Et aga soomlastil polnud enam aega linnaga tutvuneda ja neist keegi linna hästi ei tunnud, siis ei saadud neid lasta startida sõiduks reaalkooli õuelt, vaid viidi linna äärde Pärnu maanteele. Selle eest arvati nende stardiajalt 10 minutit maha ning nii asus esimene Soome masin kell 5.15 teele. Teised järgnesid 1-minutiliste vaheaegade järele. Üldse sõitis välja 17 Soome masinat, enamuses kahe sõitjaga, kaasasõitjaist ainult üks daam, teised mehed. Soomlastel tuli sõita ainult teedekaardi juhatusel, ühtegi muud juhti neile ligi ei antud. Nii kujuneb nende sõit õieti tubliks osavuse prooviks. Masinad neil ei paistnud olevat kõige paremini korras. Peale soomlaste startis esmaspäewal Tallinnast kogusummas 37 eesti sõitjat, enamuses üheinimese-masinail. Eile startis veel Tallinnast 5 masinat üle Rakvere sõiduks. Haapsalu stardipunktist jõudis Tallinna 1 masin. Tähesõitjate saatus kuni Pärnuni oli võrdlemisi hea. Esimene masin jõudis Päruu kell 5 õhtu poolel, ja selle järele laskis kontrollpunkt sõitjaid läbi kuni õhtuni. Pärnust Viljandini sõites aga tuli juba võistlejatel tüsedamaid viperusi.

Soome sõitja murdis jalaluu.

Nii oli Ew. Olbrei oma mootoriga lennanud kõva kiiruse pealt üle kraavi ja lõhkunud tublisti masinat, mis võttis parandamiseks palju aega. Soomlased jõudsid Viljandi alles peale keskööd. Viljandis oli öömaja korraldatud kaitseliidu poolt.  Eile asuti teele Viljandist Tartu poole, et jõuda õhtuks Narva-Jõesuhu. Samuti väljusid, eile võistlejad ka kõigist stardipunktidest, milliseid peale Tallinna veel 7. Nii pidi eile õhtuks kogunema üle maa Narva-Jõesuhu üle 70 tähesõitja.

https://dea.digar.ee/article/kaja/1931/06/24/1/15

 

Tõnis Erilaiu lehesaba / Kuidas mootorratturid põrutasid läbi Eesti

Õhtuleht 21. juuni 2021, 22:06

Mootorratturid vaatasid murega vihma sabistava taeva poole esmaspäeval 22. juunil 1931. aastal, kui algamas oli esimene tsiklite tähesõit Tallinnast Narva-Jõesuhu. 505 kilomeetrit, mis selleaegsetel teedel oleks niigi juba raske katsumus, aga siis kallas veel vett alla.

Kui keskpäeva paiku reaalgümnaasiumi õuelt järgemööda teele mindi, oli ilm siiski paranemas. Ka osa soomlasi jõudis osalema, kuigi nende laev hilines. Kokku startis 72 masinat.

Teisipäeva hommikupoole olid porised ja väsinud sõitjad Tartu kontrollpunktis ja kirusid üksmeelselt halba teed Viljandi ja Tartu vahel. Vihm oli selle peaaegu läbimatuks teinud, rattaid tuli kilomeetrite kaupa käekõrval edasi suruda. Saapad olid purud, mütsid kadunud, riided katki. Keegi oli murdnud jalaluu, keegi lendas veel Tartusse sissesõidul oma külgkorviga tsikliga kukerpalli ja ta ise ning kaasa sõitnud naine said vigastada. Aga kui töökojas oli ratast putitatud, siis pani muudkui edasi.

Tähesõitu alustanud mootorratturitest jõudis suurem osa, 56, siiski Narva-Jõesuhu. „Väsinult ja poriselt, aga siiski rõõmsalt,“ nentisid ajalehed. Mõni tuli juba teisipäeva õhtul, mõni jaanipäeva varahommikul. Esimesed saabujad istusid väiksemate DKW-mootorrataste seljas, nagu Tallinnast koos kaasasõitjaga tulnud ja üldvõitjaks tunnistatud tartlane Elmar Prüüs ja Tartust startinud ning parema sõitja auhinna saanud Helmuth Kurich.