Sildiarhiiv: tähtis

Esmakordselt ilmus trükituna vanatehnika tunnustamise käsiraamat

Kõik teavad, mida tähendab sõidukite „must number“, mida omistatakse väga hästi säilinud või restaureeritud vanasõidukitele. Kuidas aga „musta numbrit“ taotleda ning milline peab olema vanasõidukina tunnustatud sõiduk, on paljude jaoks veidi segane.

Selguse saamiseks on Eesti Vanatehnika Klubide Liidu liikmed koostanud vanasõidukina tunnustamise käsiraamatu, mis maikuus esimest korda trükituna eriväljaande „Vanad Veljed“ vahel ilmus.

Eesti Vanatehnika Klubide Liit on 2000. aastal seltsinguna loodud ning 2014. aastast MTÜna tegutsev katusorganisatsioon, mis ühendab enam kui 400 vanatehnikahuvilisega 10 vanatehnikaklubi. Liit korraldab vanasõidukite tunnustamist ning vanasõidukite registri pidamist, esindab vanatehnikahuviliste huve ning korraldab iga viie aasta tagant Vanasõidukite Suursõitu. Seda kõike ikka hobikorras ning klubidesse kuuluvate harrastajate abil.

Nüüd on taastatud 15 aastat tagasi unustusse vajunud traditsioon ning välja on antud EVKL häälekandja „Vanad Veljed“ viies number. Seekordne ajakiri on põhiosas pühendatud vanasõidukite tunnustamise 10. aastapäevale ning sisaldab ülevaadet „musta numbri“ ajaloost, samuti nimekirja ligi 400 erinevast sõidukist, mis kümne aasta jooksul on saanud vanasõiduki tunnustuse. Ajakirja vahelt leiab ka käsiraamatu, mis on väärt abimees nii vanatehnika tunnustamise ekspertidele kui ka autode-mootorrataste taastajatele.

Kui rääkida veidi statistikast, on erinevaid vanasõidukeid tunnustatud sellistes kogustes: sõiduautosid 185, mootorrattaid 159, busse ja veoautosid 20 ning haagiseid 1. Tunnustamist on leidnud ka üks teehöövel: 1925. aastal valmistatud Bitvargen, mille päriskoduks on Varbusel paiknev Maanteemuuseum. Kõige vanem vanasõidukina tunnustatud sõiduauto on 1920. aasta Ford RD, kõige vanem buss on 1938. aasta Volvo B14, kõige vanem veoauto 1920. aasta Ford TT ning kõige vanem mootorratas 1928. aasta DKW E 200.

Väljaannet “Vanad Veljed” koos selle juurde kuuluva käsiraamatuga saab soetada enamikelt Eesti vanatehnikaüritustelt ning Eesti Vanatehnika Klubide Liidu juhatuse kaudu. Ajakiri maksab 10 eurot.

Klubikaaslased FIM Rallyl

Eesti Motomatkajate Klubi ja Eesti Vanamootorrattaklubi Unic-Moto osalesid 2016.a suvel ühismeeskonnana Slovakkias rahvusvahelisel motomatkajate kokkutulekul, saades erinevates kategooriates kaks «kulda» ja neli «hõbedat». Kogu FIM Rally ajalugu arvestades saavutasid eestlased kõigi aegade teise tulemuse ehk 8. koha.

«Unic-Moto jaoks oli FIM Rallyl osalemine esmakordne. Ettepaneku ühismeeskond moodustada tegi meile tegi Eesti Motomatkajate Klubi FIM Rally veteran Urmas Kauniste, sest tänavu täitus 80. aastat Berliini Olümpiamängude auks peetud FIM Rally esimesest kokkutulekust, mille eestlased kõigi teiste riikide eest väga suure edumaaga võitsid,» ütles Unic-Moto juhatuse liige Priit Pedak.

«Otsustasime, et nii tähtis võit Eesti motomatkamise ajaloos väärib tõesti tähistamist ning esile toomist,» lisas ta.

Juubelisõiduks pani Unic-Moto kokku 19 vanamootorrattast koosneva esinduse, kus 17 meesjuhi kõrval asusid teele ka kaks naisjuhti ning lisaks kaassõitjad. Kokku osales Slovakkias 27 Eesti mootorratturit. Kõige vanem tänavusel üritusel osalenud ratas oli 1932. aasta Harley Davidson, mille analoog võttis osa ka 1936. aasta Tähesõidust.

Berliini olümpiamängude eel korraldatud Tähesõitu peetakse motomatkajate iga-aastase suurürituse, FIM Rally alguseks. Eestlased saavutasid seal tookord endilegi üllatusliku võidu 15 727 punktiga. Võrdlusena, et teise koha saavutanud luksemburglased kogusid vaid  2610 punkti ning hollandlastel oli näiteks 44 meeskonna liiget Eesti 14 vastu. Tollal toimus auhindamine valemi põhjal, kus oli otsustavaks võistkonna mootorrataste arv võrdluses elanike üldarvuga riigis, mootorrataste üldarv klubi koduriigis ja distants stardist finišini kilomeetrites. Arvestades, et tänapäevaseid navigatsiooniseadmeid tollal polnud, pidi meeskonna juht õppima marsruudi pähe ning oskama vilunult ja kiirelt maakaarti lugeda.

Tänapäeval paraku enam suhtarvusid riigi elanike ja mootorrataste vahel ei arvestata, kuid sellegipoolest said eestlased võidu kui enim kõige vanemate rataste ning suurima arvu külgkorviga ratastega tulijad. Slovakkiasse sõideti kohale omadel ratastel, kokku tuli distantsiks ca 1800 kilomeetrit, sest välditi kiirteid ja suuremaid maanteid. Teekond kestis vanade rataste jaoks viis päeva ning kuigi teel juhtus nii mõnigi äpardus, finišeeriti siiski täiskoosseisus. Seejuures pälvis Eesti meeskond väga suurt tähelepanu ja tunnustust, sest tavapärane motomatkamine toimub reeglina tänapäevaste mootorratastega.

«Nii teel kui ka kohapeal meile pööratud tähelepanu oli väga meeldiv ning tunnustavaid käesurujaid leidus nii Baltimaades, Poolas kui ka muidugi kohapeal Slovakkias. Pika reisiga suutsime tõestada, et vanad mootorrattad on matkamiseks kõlbulikud ning sama tõsiselt võetavad kui kaasaegsed. Tõsi, nendega sõitmine on vast veidi keerulisem seoses väiksema kiirendusvõime, kehvemate pidurite, madalama lõppkiiruse ning suurema vibratsiooniga, kuid see-eest on sõit ka selle võrra huvitavam. Teel sai remonditud ratta käigukasti, vahetatud silindripea tihendit, oli nii laadimis- ja käivitusprobleeme ning vibratsiooni ja teeolude tõttu läks isegi pooleks ühe mootorratta raam, mis sai käepäraste vahenditega üheskoos ära remonditud, et teekond saaks jätkuda,» meenutas Pedak.

Ta lisas, et tehnika võimaliku lagunemisega oldi siiski arvestatud ja selleks olid iga tsikligrupi taga saatebuss tööriistade ning seadmetega. Et pealtvaatajad teaksid, kust selline omamoodi tsiklirongkäik pärit on, olid rattad varustatud suurte sini-must-valgete lippudega.

Eesti ühismeeskonna saavutused FIM Rally 2016:

FIVA karikas, I koht. Enim 20 aastat ja vanemaid mootorrattaid esinduses.

Hollandi karikas, I koht. Enim korvitsiklite juhte esinduses.

Austria karikas, II koht. Klubi, kel enim juhte ja kaassõitjaid kokku.

Itaalia karikas, II koht. Enim kuni 21aastaseid juhte esinduses.

San Marino karikas, II koht. Enim juhte ja kaassõitjaid naisi esinduses.

Böömimaa karikas, II koht. Enim 125-250 ccm mootorrattaid esinduses.

Tänaseks on Eestisse jõudnud ka võidetud klaasist karikad, mis on rahvale näitamiseks väljas Kurtna mootorrattamuuseumis.

2016. aasta FIM Rally üldvõitjaks tuli Itaalia, järgnesid Rootsi ja Soome. Kokku osalesid kokkutulekul 25 riigi mootorratturid.

Unic-Moto liikmetest osalesid FIM Rallyl tsiklijuhtidena:

Aivar Michelson     Jawa 350/361 (1966)

Andrus Lüüding Ariel NS (1939)

Arno Jõemaa     KMZ K750M (1966)

Avo Kompus    IZ Planeta (1963)

Edgar Aadusoo     IZ Planeta Sport (1974)

Gerli Ramler     AWO Simson 425 (1957)

Heiki Vint     Jawa 360/350 (1969)

Ivar Lindla     Indian Chief (1946)

Jaan Sild     Zündapp K800 (1935)

Janno Kase     IMZ M62 (1965)

Kaspar Noor     BMW R26/1 (1956)

Meril Närep     Minsk M104 (1967)

Priit Pedak     IZ Jupiter III (1974)

Reigo Vilu     JAWA 354/350 (1969)

Rein Kork     Honda VT600 (1995)

René Toome     KMZ K750M (1964)

Uko Truu     IZ 49 (1956)

Urmas Teearu     Harley Davidson 32V (1932)

Vello Närep     KMZ M72N1 (1958)

Pildimaterjal üritusest

Kokku kirjutas Gerli Ramler

Unic-Moto vimpli kasutamisest

EESTI VANAMOOTORRATTAKLUBI UNIC-MOTO MOOTORRATTAVIMPLI KASUTAMISE STATUUT

Eesti Vanamootorrattaklubi Unic-Moto (EVMK Unic-Moto) mootorrattale kinnitatava vimpli kasutamise õigus on EVMK Unic-Moto liikmel, kes omab restaureeritud või originaalselt säilinud ja konserveeritud vanamootorratast, mille valmistamisest on möödunud vähemalt 35 aastat.

Vimpel kinnitatakse sõidusuunas vaadatuna vasakule poole juhtraua (algusest 20-22 cm kaugusele) ja esiratta võlli vahele. Vimpli kaugus juhtrauast on 12-14 cm. Soovitav on kasutada vimpli nööri alumises osas enne kinnituspunkti vahelülina esihargi edasi-tagasi liikumise kompenseerimiseks juhtraua suhtes vedru või kumminööri korrektset konstruktsiooni.

Mootorrattavimpel on püha mälestus möödunust ning klubi au sümbol olevikus ja tulevikus, seepärast kasutatakse seda vaid paraadsõitudel ja vanatehnikanäitustel. Rallidel, võistlustel ja igapäevasõitudel ei ole selle kasutamine lubatud.

Kui vanamootorrattale on kinnitatud EVMK Unic-Moto vimpel, siis esindame Eesti vanatehnika harrastust, eelkõige Unic-Motot. Teeme seda väärikalt ja lugupidavalt nii liikluses kui ka suheldes ja käitudes.