Mototsiklettide võidusõit Tallinnas

Esimene mototsiklettide 50 versta võidusõit Tallinnas.

1913. aasta 20. mai Päevaleht nr 113, lk 3. Selline
lühike, sada aastat vana teade köitis kunagi
Valdeku Vende tähelepanu.
Leht ilmus veel vana kalendri järgi ja
meie jaoks oli sündmuse toimumise ajaks 1. juuni
1913 kell 14.
Viis tsiklimeest stardiärevuses, neid ümbritseb
hulganisti inimesi, noori ja vanu, heledaid
päikesevarje käes hoidvaid preilisid, prouasid,
noorsande ning jalutuskeppidega vanahärrasid.
Mootorid popsuvad, sinine õli ja bensuhaisune
suits peidab osaliselt võistlejaid, ainult juhtraua
kohale kummardunud tsiklimeeste pead on veel
näha. Russalka mälestusmonumendil, merele
vaatav risti must surmaingel tahaks ka ringi
pöörata, mootorite suits ja järjest tugevnev
mootorite müra on kõik kajakad, tuvid ja
varblased lendu ajanud, kes enne rahulikult
palukesi otsides inimeste vahel sagisid või
valgustuslaternate peal istusid. Mõned eriti
tähtsate nägudega noorhärrad – ilmselt seltsi
Sport liikmed – kommenteerivad mototsiklettide
omadusi, kiirust, hobujõude. Kuulda on
kiidusõnu Neckarsulmeri, Fabrique Nationale,
Wandereri, Arieli, Hendersoni ja veel muude
firmade kohta. Kõik noogutavad teadvalt
valgustatuna kaasa: jah-jah, nii see on.
Ja siis kõlab stardipauk pikkade vuntsidega,
kuldsete pagunitega urjadniku ametirelvast. Viis
võidusõitjat keeravad gaasirullid lahti või
lükkavad pöörete heeblid põhja ja läheb
kihutamiseks. Väntadega antakse hoogu juurde
nagu praegustel punnvõrride mõõduvõtmistel.
Ees ootab 50 versta mööda tolmust Narva
maanteed. Esimene katsumus ootas järsu tõusuga
Hundikuristiku juures, kus mootorite hääled üsna
vaevaliseks muutusid, kuid üles nad said.
Edaspidi oli tee laugjas ilma suuremate tõusude ja
langusteta.
Raskeks läks uuesti üle Pirita jõe silla sõites Iru
ämma juures oleval tõusul. Jõelähtme kaunis vana
kumer jõesild ähvardas võistlejaid õhku tõsta ja
siis prõmmdi! vastu teed virutada, arvasid
“spetsialistid”. Nii hull siiski polnud ja võistlejad
jõudsid pooleteise tunni pärast, kes varem, kes
hiljem, enam-vähem kõik tolmuste ja õnnelikena
finišisse. Kas kõik just nii oli, ei tea, kuid selline
fantaasiapilt saja aasta tagustest sündmustest
tekkis, lugedes lühikest, uudiskünnise ületanud
teadet minevikus toimunust.